Sõna „coaching“ on viimastel aastatel nii palju kasutatud, et see on hakanud tähendama peaaegu kõike. Coach on see, kes motiveerib, see, kes annab nõu, see, kes paneb sind hommikul kell viis jääkülma vette. Pole ime, et paljud juhid suhtuvad sellesse kerge kahtlusega.

Teen personaalcoachingut ja teraapiat ning mul on lõpetatud Holistilise Teraapia Instituudi psühhoterapeudi eriala. Selles kirjutises tahan lihtsalt ja ausalt selgitada, mis on personaalne coaching juhile või ettevõtjale, millal see aitab rohkem kui koolitus, kuidas see erineb teraapiast ja mis esimesel kohtumisel tegelikult juhtub. Et sa saaksid ise otsustada, kas see on sulle praegu õige asi.

Mis on personaalne coaching

Kõige lihtsamalt: coaching on üks ühele töö, kus keskmes on sinu teema, sinu eesmärk ja sinu tempo. Coach ei ole konsultant, kes tuleb ja ütleb, kuidas sinu ettevõtet juhtida. Ta ei ole ka motivatsioonikõneleja. Tema ülesanne on küsida küsimusi, kuulata ja aidata sul näha seda, mida oled ise liiga lähedalt vaadanud.

Juhil on harva kedagi, kellega päriselt ausalt rääkida. Omanikule ei saa kõike öelda, töötajatele ei saa kõike öelda, kodus ei taha jälle tööst rääkida. Tihti jäävad juhid kahe leeri vahele — ühelt poolt omanikud ja teiselt poolt töötajad. Coaching on ruum, kus sa ei pea kellegi jaoks rolli mängima.

Millega juhid tavaliselt tulevad

Teemad on väga erinevad, aga mõned korduvad:

  • raske otsus, mida on pikalt edasi lükatud — näiteks kas müüa ettevõte, võtta vastu uus roll või lõpetada koostöö inimesega, kes ei sobi;
  • tunne, et oled oma rollis kinni ja ei tea, kuhu edasi;
  • suhted meeskonnas, kaasomanikuga või juhatusega;
  • pikk pinge: „gaas põhjas“ on olnud nii kaua, et uni on läinud, ärevus on kohal ja huvi asjade vastu kadunud;
  • enesekehtestamine — kuidas öelda „ei“ ilma halva tundeta;
  • suur muutus elus, mis mõjutab ka tööd: lahutus, kellegi kaotus, kolimine.

Kõik need on teemad, millega minu juurde pöörduda saab. Ja nagu näha, ei ole need ainult tööasjad. Juht on ka inimene ja tihti on töö juures kinni see, mis on elus kinni.

Millal coaching aitab rohkem kui koolitus

Koolitan ise juba üle 25 aasta ja usun koolitustesse. Aga mitte iga mure ei lahene koolitussaalis.

Koolitus on hea, kui:

  • vajad uusi oskusi, mida saab grupis harjutada — tagasiside andmine, läbirääkimised, esinemine;
  • tahad, et terve meeskond saaks ühise keele ja kokkulepped;
  • probleem on üldine ja sarnane paljudele.

Personaalne coaching on otsem tee, kui:

  • teema on isiklik ja seda ei taha grupis välja öelda;
  • oskused on tegelikult olemas, aga midagi sees takistab neid kasutamast;
  • on vaja teha konkreetne otsus ja sa ei saa sellest üksi üle;
  • oled juba proovinud mitut koolitust ja raamatut, aga sama muster kordub.

Näiteks kui juht teab väga hästi, kuidas tagasisidet anda, aga ühele konkreetsele inimesele ei suuda seda kuidagi öelda, siis ei aita neljas tagasiside koolitus. Siis on vaja vaadata, mis selle ühe inimese juures teisiti on. Seda saab teha kahekesi.

Coaching või teraapia — mis vahe on

Seda küsitakse minult tihti, sest teen mõlemat.

Coachingus vaatame pigem ettepoole: eesmärgid, valikud, rollid, juhtimine. Küsimus on „kuhu ma tahan jõuda ja mis mind takistab?“. Teraapias harutame lahti seda, mis on juba juhtunud ja praegu jalus on — vanad mustrid, kaotused, asjad, millest on raske lahti lasta.

Praktikas liigub töö tihti ühest teise ja seda ei ole vaja ette ära otsustada. Tuled näiteks tööteemaga, sest tahad paremini delegeerida, ja kahe kohtumise pärast selgub, et tegelik küsimus on usalduses, mis ulatub palju kaugemale kui praegune töökoht. Või vastupidi — alustad isikliku teemaga ja jõuad välja selleni, et tuleb tööl midagi päriselt muuta.

Millal on vaja hoopis arsti

Coaching ja teraapia ei asenda meditsiinilist abi. Kui uni, meeleolu või tervis on pikalt paigast ära, kui mõtted on väga tumedad või argielu ei tule enam välja, mine arsti juurde. See ei ole nõrkus, vaid tark otsus. Hea coach ütleb ise, kui teema vajab teist spetsialisti.

Kuidas näeb välja esimene kohtumine

Paljusid hoiab tagasi just see, et nad ei tea, mis seal toimuma hakkab. Seega kirjeldan ära.

  1. Kokkuleppimine. Kirjutad või helistad ja lepime kokku aja. Kohtume Tallinnas või veebis — vali see, mis sulle mugavam ja turvalisem tundub.
  2. Sina räägid. Esimesel kohtumisel räägid sina rohkem kui mina. Mis sind tõi? Mis on praegu kinni? Mis peaks muutuma, et sa ütleksid „see oli seda väärt“? Ei ole vaja ette valmistada ega ilusti sõnastada. Ka „ma ei tea täpselt, aga midagi on valesti“ on täiesti hea algus.
  3. Mina küsin. Küsin küsimusi, mis aitavad pilti selgemaks teha. Mõni neist võib olla ebamugav. Olen otse ütleja — valus ausus on minu meelest parem kui asjade ilustamine. Alguses on valus, pärast on vähem.
  4. Lepime kokku edasise. Kas ja kuidas jätkata, otsustad sina. Alustame ühest kohtumisest ja edasine rütm sõltub täielikult sinu teemast ja eesmärgist.

Kõik, mis kohtumisel räägitakse, jääb meie vahele. Konfidentsiaalsus on selle töö alus.

Kuidas aru saada, kas see on sulle

Küsi endalt paar küsimust:

  • Kas on mõni teema, millele mõtled juba kuid, aga mis ei liigu edasi?
  • Kas oskused on olemas, aga midagi segab neid kasutamast?
  • Kas sul on kedagi, kellega saad oma tööst ja otsustest päriselt ausalt rääkida?
  • Kas tunned, et pinge on hakanud ka väljaspool tööd elu mõjutama?

Kui vastasid kahele või enamale „jah“, siis võib personaalne coaching olla sulle õige samm.

Kui tahad proovida

Coaching ei ole võluvits ega pikk kohustus. See on aeg ja ruum, kus saad oma teemaga päriselt tegeleda, ilma et peaksid kellegi ees tugev olema.

Rohkem infot leiad personaalcoachingu ja teraapia lehelt. Kui tahad kohe kokku leppida või lihtsalt küsida, kas sinu teemaga tasub tulla, kirjuta või helista mulle. Esimene samm on tavaliselt kõige raskem — pärast on lihtsam.